Tänapäeva maailmas on ühispangandus oma erinevates esinemisvormides nagu laenuühistud (credit unions), hoiu-laenuühistud (savings and loan association), vastastikused kindlustusseltsid (mutual insurance companies), ehituskooperatiivid (building societies) jne – on esindatud praktiliselt igal pool maailmas.
Ainuüksi selline juriidiline vorm nagu laenuühistu, mis on registreeritud sajas riigis esindatuna ligi 53 000, arvatakse ligi 188 mln liiget ja opereerib poolteise triljoni (miljon miljonit) ameerika dollariga. Mõnedes riikides on suurem osa majanduslikult aktiivsetest inimestest taolistes ühistutes osanikud. Eriti edasi on jõudnud selles suhtes Iirimaa, kus taolistes ühistutes osanikke on 75%. Kuid ka sellistes suurtes ja majanduslikult arenenud riikides nagu USA ja Kanada on osanikke taolistes asutustes kaalukas osa – vastavalt 44 ja 46%.
Ühinenud finantsasutuste ajalugu, vähemalt tänapäevane, saab oma alguse 18 sajandi 70ndatest aastatest, kui Ühinenud Kuningriigis hakkasid tekkima esimesed ehitusühistud. 19 sajandi esimesel veerandil USA-s ja Inglismaal hakkasid tekkima asutused, mis sarnanesid oma sisult ühinenud pankadele.
Kontinentaalses Euroopas seostatakse finantsühistute algust Franz Hermann Schulze-Delitzsch` i ja Friedrich Wilhelm Raiffeisen`i nimega 50-60ndatel aastatel.
Need, kes propageerisid Schulze kommertslähenemist laenuühistutele, olid linnakodanikud (burgerid) – meistrimehed, väikekaupmehed, poeomanikud. Raiffeisen`i „klientideks“ olid vaesed külaelanikud, paljud neist mäletasid veel pärisorjust. Raiffeisen`i laenuühistu liikmete vähene, ettearvamatu ja hooajast sõltuv sissetulek, tingis solidaarsussidemetes poolehoiu ning tõi välja sügavad kristlikud väärtused.
Vaatamata maailmavaadete erisusele kahe liidri vahel saksa ühistutes XIX sajandist XX sajandi alguseni ja nende omavahelistele kuumadele debattidele, õnnestus neil kaasata 1913 aastaks ühistute lipu alla üle kahe miljoni sakslase. Sel ajal 80% saksa laenuühistute osanikest elas maal.
Esimene laenu-hoiuühistu Eestis (Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus) asutati 1902. aastal Jaan Tõnissoni aktiivsel osavõtul, kes oli väljapaistev poliitik, riigitegelane, ajalehe „Postimees“, trükikoja ja raamatupoe omanik, sel ajal ka Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees.
Organisatsiooni põhikirjas oli kirja pandud selle loomise eesmärk – väljastada oma liikmetele laene, hoiustada nende hoiuseid ja maksta välja nende pealt intresse, samuti aga vahendada oma osanike majanduslikke tehinguid.
Eesti Vabariigi valitsuse otsusega 1931. aastal oli ühistu liidetud Kolmanda Tartu Laenu- ja Hoiuühisusega, mis eksisteeris 1941.aastani Ühispanga Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse nime all.
Meie ajal paljud suured finantsasutused, mis alustasid tööd ühistutena, on nüüdseks muutunud pankadeks ja jätkavad oma tegevust uues staatuses, kuid kasutavad endist või siis segavormi omandit (paigutades osa aktsiaid börsile kaasates lisavahendeid). Sellised pangad on näiteks Raiffeisen`i nime kandvad pangad Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Šveitsis, neljas Saksamaal (Deutsche Zentralgenossenschaftbank – Saksamaa Ühistute Keskpank), hiiglaslik Desjardins Group Kanadas, kus loendatakse 5,8 mln liiget. Ja isegi suurim Prantsusmaal ja teine Euroopas Credit Agricole – on ühistu omandi suhtes.